Miks mulle testament?

oktoober 3, 2023 1 Kommentaar

Eelmine nädal jõudis kohtus lõpusirgele peaaegu kaks aastat kestnud pärandvara jagamine pärast mu õe surma. Ma ei oleks isegi halvimas unenäos osanud ette näha, kui keeruline on jagada pärandvara. Isegi siis, kui kõik osapooled olid lahendiga nõus, muutis olukorra keeruliseks asjaolu, et õde ei olnud abielus ning pärijateks olid alaealised lapsed. On olnud lugematu arv kordi, kus olen mõelnud, kui palju lihtsam oleks olnud, kui mu õel oleks olnud tehtud testament. Inimesed mu ümber on mitmel korral kuulnud mind vestlust lõpetamas sõnadega “Tehke testament ära!” Sama sõnum on ka minu tänasel artiklil.

Kas Sinul on testament tehtud?

Hirmutav on näha, kui paljud inimesed ei ole kunagi mõelnud testamendi tegemise peale (ka mina varem ei olnud). Kui ma olen uurinud, kas nad teavad, kuidas nende vara seadusjärgselt jaotub, tuleb enamasti välja, et nad ei tea seda. Lisaks on nii mõnelgi juhul selgunud, et nii nad oma vara tegelikult pärandada ei ole mõelnud. See ei pruugi tähendada, et seadusjärgne pärimine inimesele ei sobi, vaid võib-olla on inimese soov jätta midagi kellelegi, kes seaduse kohaselt tema pärija ei ole. Testamendi puudumisel ei saa see inimene sellest kunagi teada. Testament annab ka võimaluse välistada pärijate seast mõni seadusjärgne pärija.

Eestis reguleerib pärimist pärimisseadus. Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti ega pärimislepingut. Võimalik on ka vaid teatud osale oma varast testament teha, kogu ülejäänud vara päritakse seega seaduse järgi. Pärandaja ise otsustab, kui detailseks ta oma vara jagamisega läheb. On ka võimalus, et testamendis on kirjas üks kokkuvõtlik lause: “Nimetan kogu oma vara, mis mulle kuulub minu surma päeval, ükskõik kus see asub või millest koosneb, ainupärijaks Nimi Perekonnanimi, sündinud pp.kk.aaaa.” Kui pärandajal on vara ka välismaal, siis tuleb need kindlasti testamendis üles loetleda, sest seda infot ei pruugi pärimismenetluse käigus välja tulla. Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja abikaasa ja sugulased, kes pärivad kolmes järjekorras. Sellest täpsemalt juba mõnes järgmises artiklis.

Testament – mis see on, kaua kehtib ja kus seda hoiustada?

Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi ehk määrab, kellele tema vara ja ka kohustused pärast surma lähevad. Pärimisseaduses on testamendile kehtestatud kindlad vorminõuded. Kui neid nõudeid ei ole testamendi tegemisel järgitud, on testament kehtetu ning pärimine toimub seaduse järgi. Seega on soovituslik vormistada testament notari juures, kuna notar on kõige pädevam andma õigusalast nõu veendumaks, et testamendi sõnastus on ka õiguslikult korrektne. Sellest hoolimata on võimalik testamenti teha ka kodus. Küll aga ei ole Eestis lubatud suulised ja videotestamendid.

Notari poolt tõestatud testamendi originaal jääb hoiule notaribüroosse. Samuti kannab notar testamendi andmed pärimisregistrisse ja kandele lisatakse testamendi ärakiri. Seega, kui sureb inimene, kelle testament oli kantud pärimisregistrisse, tuleb see info pärimismenetluse käigus välja. Seega ei pea sellisel juhul muretsema, kus testamenti hoiustada. Kodust testamenti tuleb hoida kohas, kus see on võimalikult kiiresti leitav. Lisaks võib selle anda ka kellelegi teisele hoiustamiseks, kes on kohustatud pärandaja surma korral testamendi viivitamatult notarile esitama.

Testamente on kahte liiki:

  • notariaalne ehk notari tõestatud testement, mis kehtib tähtajatult;
  • kodune testament, mis kehtib pärandaja eluajal 6 kuud.

Notariaalne testament

Notariaalne testament on:

  • notari tõestatud testament või
  • notarile hoiule antud testament ehk enda koostatud testament, mis on kinnises ümbrikus notarile hoiule antud. Notari ja testamendi tegija poolt tuleb allkirjastada akt selle kohta, et testament on hoiule antud. Ka seda liiki testamentii saab igal ajal notarilt tagasi võtta.

Notariaalselt tõestatud testament on ka abikaasade vastastikune testament, mida saab teha ainult notari juures. Sellisel juhul teevad abikaasad testamendi ühiselt ning nimetavad teineteist vastastikku pärijateks (või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi). Sellisel juhul, kui üks abikaasadest sureb, läheb kogu ta vara kauem elavale abikaasale.

Huvitav on ka see, et vähemalt 15-aastane alaealine võib samuti teha notariaalse testamendi ega vaja selleks oma seaduslike esindajate nõusolekut

Kodune testament

Kodune testament on:

  • tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testament või
  • omakäeliselt kirjutatud testament.

Kodust testamenti võib, aga ei pea registreerima pärimisregistris.

Tingimused tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testamendi puhul on järgmised:

  1. Tunnistajateks peab olema vähemalt kaks teovõimelist inimest (vaimselt terve ja vähemalt 18-aastane);
  2. Tunnistajad peavad viibima testamendi allkirjastamise juures samaaegselt;
  3. Pärandaja peab testamendile märkima nii kuupäev kui ka aasta;
  4. Pärandaja peab teavitama tunnistajatele, et nad on kutsutud testamendi tegemise juurde tunnistajateks ja testamendis on kirjas tema viimne tahe;
  5. Tunnistajaks ei saa olla inimene, kelle enda või kelle sugulase, abikaasa või abikaasa sugulase kasuks testament tehakse.

Pärast pärandaja allkirja lisamist, annavad omapoolsed allkirjad ka tunnistajad, kes kinnitavad, et pärandaja allkirjastas testamendi iseseisvalt ning on nende arusaamise kohaselt teo- ja otsusevõimeline. NB! Tunnistajatele ei pea avaldama testamendi sisu.

Omakäeliselt kirjutatud testament on kõige riskantsem lahendus testamendi tegemiseks. Eriti juhul, kui testamendi tegija ei teavita sellest kedagi, mistõttu ei pruugi lahkunu tahe välja tullagi. Samuti, kui testamendi tegija unustab kogemata märkida testamendi tegemise kuupäeva ja/või aasta, testamendil puudub allikiri või ei ole võimalik tuvastada, et see on kirjutatud algusest lõpuni testamendi tegija poolt, on testament õigustühine ja selle järgi pärimist ei toimu.

Kas testamenti saab tühistada?

Testamenti või selle osa on võimalik tühistada kas pärimislepingu, uue testamendi või koduse testamendi puhul ka selle hävitamisega. Notariaalse lepingu saab tühistada ka koduse testamendiga, kuid juhul kui kodune testament on kaotanud kehtivuse (6 kuud), siis kehtib taas notariaalne leping.

Abikaasade vastastikune testament muutub kehtetuks, kui abielu lahutatakse või abikaasa on esitanud abielu lahutamise nõude või andnud nõusoleku abielu lahutamiseks. Kui abielu ajal soovib üks abikaasadest vastastikuse testamendi tühistamist, siis tuleb saata sellekohane notariaalne teade ja tühistatuks loetakse testament hetkel, mil teine abikaasa on teate kätte saanud.

Mis vahe on testamendil ja pärimislepingul?

Pärimisleping on kokkulepe pärandaja ja teise isiku vahel, kus lepitakse kokku, et pärandaja nimetab teise isiku oma pärijaks või määrab talle annaku (teatud varaline hüve, mitte kogu tema vara). See võib olla ka kokkulepe pärandaja ja seadusjärgse pärija vahel, et viimane loobub pärimisõigusest. Seega on see lepinguline kokkulepe, mitte ühe isiku tahe nagu testament.

Pärimislepingut on võimalik sõlmida vaid notariaalselt. Kui testamenti saab pärandaja igal ajal muuta ning see ei vaja selleks pärija(te) nõusolekut, siis pärimislepinguga see nii lihtne ei ole. Pärimislepingus kokkulepitut võib lepingupoolte eluajal samuti muuta või tühistada, aga seda saab teha vaid lepingu sõlminud isikute vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või uue pärimislepinguga. See võib osutuda keeruliseks, eriti kui lepinguosaliste vahel tekivad erimeelsused.

Ka pärimislepingu andmed kannab notar pärimisregistrisse ja kandele lisatakse lepingu ärakiri.

Kui palju maksab testamendi tegemine?

Üldjuhul ei tea inimesed, kui palju testamendi tegemine maksab. Miskipärast on paljudele jäänud mulje, et see on keeruline ja kulukas tegevus. Tegelikult on testamendi tegemise hind sätestatud seadusega ning see on leitav Notari tasu seadusest. Neil, kel on kogemus näiteks uue kodu ostuga, teavad, et notari tasu sõltub uue kodu hinnast. Testamendi tegemise tasu suurus ei ole sõltuv sinu vara väärtusest ehk see tasu on fikseeritud.

Testamendi vormistamise tasu on (artikli kirjutamise hetkel 30.09.2023) 32,55 eurot, millele lisandub käibemaks. Abikaasade vastastikuse testamendi vormistamine maksab 41,50 eurot (+ käibemaks).

Ma loodan, et antud ülevaade andis parema arusaama, et testamendi tegemine on lihtne ja mitte liiga kulukas tegevus. Eriti võrreldes sellega, kui keeruliseks ja ajamahukaks võib kujuneda pärandi jagamise protsess testamendi puudumisel. Kui soovid teha testamenti või Sul on muid pärandiga seotud küsimusi, siis võta ühendust vabalt valitud notariga. Notarite kontaktid leiad Notarite Koja kodulehelt. Peagi on Räägime Surmast lehel oodata ka kogemuslugu testamendi tegemisest.

Kasutatud allikad:

https://www.eesti.ee/et/oigusabi/paerimine-ja-paerandus/paerimine
https://www.eesti.ee/et/oigusabi/paerimine-ja-paerandus/testament
https://www.notar.ee/et/teabekeskus/parimine
https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023008?leiaKehtiv
https://www.riigiteataja.ee/akt/110112022010?leiaKehtiv
https://www.juristaitab.ee/et
https://e-justice.europa.eu/content_general_information-166-ee-et.do?member=1

Üks kommentaar postitusele “Miks mulle testament?”

  1. Väikeste laste emana tahaks natuke täpsemalt teada, mis selle sissejuhatava pärandijagamise nii keeruliseks tegi. Just selles valguses, et mida testamendiga siis vältima või teisiti määrama peaks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga