Kes on leinanõustaja? Autor: Karmel Tall

Leinanõustamine on kaotusega seotud elumuutusega kohanemise toetamine. Leinanõustaja on nõustamisalase ettevalmistusega vaimse tervise spetsialist, kelleks võivad muu hulgas olla:

• psühholoog;
• terapeut (nt pere-, kunsti- või muusikaterapeut);
• kogemus-, leina- või kriisinõustaja;
• hingehoidja;
• vaimse tervise õde jne.

Elu koosneb suurematest ja väiksematest muutustest. Iga ettetulev muutus vallandab organismis kohanemisprotsessi. Samamoodi nagu töökoha vahetamine või lapse sünd, vallandavad kohanemisprotsessi ka elus ettetulevad kaotused – lähedase surm, lahutus, raske haigus. Leinaprotsessid eristuvad sügavuse, intensiivsuse ja pikkuse poolest, kuid on kõik siiski kohanemised uue olukorraga, olgu selleks siis keskkond, vanemlus, töötus, üksinda jäämine, teovõime langus vms. 

Leinatakse seda, mida/keda enam ei ole, lootusi, mis ei täitu või kaotatud staatust, lähedust, varandust jne. Muutuse ja kaotusega kohanemine tähendab juhtunu tunnistamist, seotud tunnete kogemist ja eluga edasi liikumist ehk kaotuse integreerimist oma elukogemuseks. See ei tähenda olnu või inimese unustamist, vaid tähelepanu ja energia suunamist uutesse suhetesse ja tegevustesse. Seega võib öelda, et ükskõik milline vaimse tervise valdkonna nõustaja on samal ajal ka leinanõustaja, kuna sageli on just elumuutustega kohanemine see, millega nõustaja poole pöördutakse, ja emotsionaalse toetuse pakkumine see, milleks nõustaja on ettevalmistuse saanud.

Leinaja toetamine

Enamasti piisab muutunud eluga kohanemiseks klassikalisest emotsionaalset tuge pakkuvast nõustamisest. Lähtudes nõustamise peamistest põhimõtetest – aktiivne kuulamine, emotsionaalse toe pakkumine, kogemuse normaliseerimine ja informatsiooni jagamine, empaatiline, hinnanguvaba ja aktsepteeriv suhtumine – saab iga õppinud nõustaja pakkuda tuge leinas inimesele. Koos nõustajaga on võimalus leida endale sobivad toimetulekustrateegiad ning läbi kogemuse jagamise leevendada hingevalu. Mittekomplitseeritud leinaprotsessi toetamiseks piisab tavapärasest nõustamiskompetentsist. Vajadusel saab nõustaja leina kohta juurde lugeda, et leinajale informatsiooni jagada ja kogemust normaliseerida. Eestis on välja antud mitmeid leinaprotsessi kirjeldavaid raamatuid kohalikelt ja välismaa autoritelt, mis saavad olla leinakogemuse mõistmisel abiks nii nõustajale kui leinajale.

Leinaja toetamisel on oluline olla teadlik, et kuigi lein on globaalselt universaalne, on see individuaalsel tasandil siiski unikaalne. Kaasaegsed leinateooriad liiguvad aina jõulisemalt eemale faasidest ja leinaprotsessis kohustuslikuks peetud staadiumitest. Teooriad on olulised, sest pakuvad ülevaate kõigest, mida leinav inimene kogeda võib, kuid kindlasti ei saa ükski teooria olla „õigesti“ leinamise kriteeriumiks. Iga inimene leinab omamoodi ja just niimoodi nagu on tema jaoks „õige“. Toetaja ülesanne on seda aktsepteerida.  

Leinanõustaja poole pöördumine

Mõningatel juhtudel leinaprotsess takerdub, mistõttu on vajalik sügavam sissevaatamine leinaprotsessi. Siin saavad toetada kliiniline püshholoog ja psühhoteraapia, lisaks on mõningatel juhtudel vajalik ka psühhiaatriline ravi.

Leinaja vajab professionaalset sekkumist, kui lein hakkab segama tema igapäevaelu. Kuidas aga aru saada, et leinaja vajaks tavapärasest nõustamisest spetsiifilisemat abi? Peamine indikaator on see, et leinaja ei liigu pikema aja jooksul leinaprotsessis edasi. Leinauurija ja psühhoterapeut William Worden (2009) nimetab reaktsioone nagu: 

• tugev igatsus ja sügav kurbus ning depressiivne meeleolu on ajas muutumatud või süvenevad; 
• kaotusest ei suudeta rääkida ilma tugevate ja värsketena näivate emotsioonideta; 
• leinaajal võivad esineda enesetapumõtted ja igatsus kohtuda lahkunud lähedasega; 
• leinaja võib kogeda tugevat süütunnet, alanenud enesehinnangut, aga ka eufooriat; 
• leinaja võib käituda enesehävituslikult; 
• suutmatus loobuda lahkunule kuulunud esemetest jne. 

Ühegi omaduse esinemine üksikuna ei pruugi tähendada takistatud leinaprotsessi. Siiski tasub nimetatud reaktsioonide esinemisel vaadata põhjalikumalt sisse toimunud elumuutustesse ning vajadusel pöörduda kliinilise psühholoogi või psühhoterapeudi vastuvõtule.

Esmatasandi vaimse tervise tugi ja kiirelt ligipääsetav tasuta veebinõustamine:

https://www.palunabi.ee/et/emotsionaalne-tugi

https://noustamine.peaasi.ee/

Autor: psühhoterapeut ja koolitaja Karmel Tall
Kasutatud kirjandus: Worden JW (2009). Grief Counselling and Grief Therapy, 5 ed.