Isa surmaga kaotasin ka perekonna. Kogemuslugu

juuni 18, 2024 0 Kommentaari

Mälestus isast on soe, ere ja toob naeratuse suule. Ta oli meie perekonna vahvalt tukslev süda, mees, kes hoidis kogu perekonda ühtsena koos. Tema elutarkus, tingimusteta armastus ja mõistvus olid meie perekonna alustalad. Tema poole võis pöörduda iga mure ja muidugi ka rõõmuga. Ta oli väheste sõnade mees, kuid kui ta midagi ütles, siis oli …

Loe veel “Isa surmaga kaotasin ka perekonna. Kogemuslugu”

Psühholoogiline esmaabi – millal, kus ja kellele?

aprill 16, 2024 0 Kommentaari

Pean tõdema, et õppimine on minu jaoks sõltuvust tekitav. Alati, kui tekib võimalus mõnest uuest koolitusest või seminarist osa võtta, mis võib vähekenegi minu erialal kasulik olla, panen ennast ilmselgelt sinna kirja. Eelmisel sügisel jõudiski sel viisil minu huviorbiiti sotsiaalkindlustusameti välja pakutud “Psühholoogilise esmaabi baaskoolitus”. Esialgu olin aga kahtleval seisukohal, kas mina olen ikka sihtgrupp. …

Loe veel “Psühholoogiline esmaabi – millal, kus ja kellele?”

Milleks mulle elukindlustus?

aprill 2, 2024 0 Kommentaari

Elu on täis ettearvamatusi ning ükskõik kui tähelepanelikult me oma elu ka ei planeeri, võivad meid siiski tabada ootamatud olukorrad. Õnnetused ega ka haigused ei hüüa tulles. Seetõttu on oluline mõelda tuleviku peale ja kaaluda elukindlustuse olemasolu ning selle olulisust. Elukindlustuspoliis võib tunduda esmapilgul keeruline ja tarbetu, kuid tegelikkuses võib see olla üks olulisemaid finantsotsuseid, …

Loe veel “Milleks mulle elukindlustus?”

Janne* kaotuse lugu. I osa

märts 26, 2024 0 Kommentaari

Kaheksa kuud tagasi poleks ma osanud uneski näha, et siia lugu kirjutan. Meie elu peaks olema praegu hoopis teistsugune, neljaliikmeline.  Möödunud suvel läksin 36 nädalat rasedana “lihtsalt igaks juhuks” enne magamaminekut öösel kell 1 haiglasse kontrolli, sest laps polnud päeva jooksul liigutanud. Olin veendunud, et tegelikult on kõik hästi ja muretsesin hoopis, et kuidas ma …

Loe veel “Janne* kaotuse lugu. I osa”

Elundidoonorlus

aprill 11, 2023 0 Kommentaari

Vereloovutamine on ilmselt enamusele meist teada-tuntud doonorluse võimalus. Miskipärast on teised võimalused doonoriks hakata palju vähemtuntud. Märtsis andsid väga paljud terviseasutused hoogu elundidoonorluse kampaaniale „Elu pärast“. Meil oli samuti plaanis sel teemal kirjutada, et anda omapoolne panus elundidoonorluse teadlikkuse tõstmisele. Seda eelkõige seetõttu, et seni on vaid 3% Eesti täiskasvanud elanikkonnast allkirjastanud digilugu.ee lehel tahteavalduse …

Loe veel “Elundidoonorlus”

Marini kaotuse lugu

veebruar 7, 2023 0 Kommentaari

Surm on loomulik osa elust. Aga mitte lapse surm. See tundub meile nii ebaloomulik. Meie kaotus oli ootamatu. Mul oli raseduse ajal katkemise oht, kuigi ma päris täpselt ei teagi miks. Sattusin raseduse alguses kõhuvaludega haiglasse ja öeldi, et on mingi põletik. Rohkem ei täpsustatudki. Jäin haiguslehele ja ühtegi muud piirangut mulle ei seatud. Olin haiguslehel …

Loe veel “Marini kaotuse lugu”

Ema ja isa kaotus. Küsimustele vastab Shalini Mody

jaanuar 10, 2023 0 Kommentaari

Ma leidsin Shalini enda jaoks läbi tema Spotify’s jagatud podcasti „Jalutuskäigud sinuga“, kui sattusin kuulama osa „Minu uue elu esimene suvi“. Seal rääkis ta lisaks muule ka leinast ja sellega toimetulekust. See, kuidas ta sellest rääkis, oli nii loomulik ja lohutav, et otsustasin temaga ühendust võtta ja uurida, kas ta oleks valmis enda kaotusest ja …

Loe veel “Ema ja isa kaotus. Küsimustele vastab Shalini Mody”

Tiina kaotuse lugu

jaanuar 3, 2023 6 Kommentaari

Olin suvel saanud alles 14-aastaseks. Elasime ema, isa ja minust poolteist aastat noorema vennaga üsnagi toredat elu. Ema oli kõigest 41-aastane, kui selgus, et tal oli tekkinud kasvaja, mitte pahaloomuline (vähemalt nii meile öeldi). Sügise hakul pidi ema haiglasse minema. Toimus operatsioon ja kasvaja lõigati ära. Järgmisel päeval käisime teda haiglas vaatamas – kõik oli …

Loe veel “Tiina kaotuse lugu”

Pille kaotuse lugu

detsember 6, 2022 0 Kommentaari

15.06.2013 hommik, kiirustan tööle. Abikaasa käib mul järgi ja igal hetkel kallistab ja musitab mind. Ise ta peab Abruka regatile minema ja peaks oma asju üle vaatama, aga tal jagub silmi vaid minule. Enne minekut suudlen teda ja ütlen: „Ma ei tea miks, aga ma kuidagi ei taha, et sa seekord sinna lähed“. Ta vaatab …

Loe veel “Pille kaotuse lugu”