Selle postituse kirja panemine hakkas pihta juba mitmed kuud tagasi, aga valmis sai ikka viimasel minutil. Mida lähemale ma enda loo kirjutamises matuse teemale jõuan, seda raskemaks läheb. Mitte ainult sellepärast, et valus on meenutada, vaid ka selle tõttu, et mida lähemale matusele, seda vähem ma mäletan. Õe matusepäevast ei mäleta ma praktiliselt mitte midagi …
Aitäh Siret, et jagasid. Ma väga loodan, et see veidigi aitab, see oleks oluline.
Tere! Lugesin huviga läbi raamatu "Surmalähedased..." Oligi aeg selliseks raamatuks pärast Ilmar Soomere taandumist-hääbumist. Vastne raamat sai küll napp sisalduva…
Valery blogi haigusest: https://waltsaml.wordpress.com/
Usu mind ta teab... Kuigi teda pole enam teiega on ta kuskil olemas, alati teie kõrval. Sa ei peagi hauale…
See lugu on väga liigutav ja samas ka sarnane minu elus kaotusvaludega. Ühe aastaga kaotada onu, vanaema ja ema. Siis…